Folgi Krõmps 13. November Andrus Peetson
Tänavu kuuendat korda teoks saanud Pärnu rahvamuusika töötluste festivali Folgi Krõmps muusikaline tervikpilt oli rõõmustavalt mitmekesine ja hea tasemega.
Kohustuslikust loost – rahvalauliku Liisa Kümmeli lauldud labajalast – oli loodud 11 isikupärast töötlust. Neis arvestati osavalt labajala kui laulu, pillimängu ja tantsu žanri võimalusi ja humoorikat stiili. Nii rahvamuusika seadete kui esituste puhul oli tore näha laste ja noorte ning nende juhendajate vahelist head loomingulist koostööd; uudseid ja noortepäraseid muusikalisi ideid ja nende põnevaid lahendusi. Seadete loojad olid ansamblite juhendajad, Pärnu noorte muusikute puhul enamasti õpetajad Margrit Kits ja Reine Niin.
Meeldivalt peeti silmas üht rahvamuusika olulist põhimõtet – pakkuda kõigile osalejaile laulmise ja pillimängu rõõmu. Samuti rõõmustas, et noored saavad lõõtsa tõmmata koos juba kogenumate pillimängijatega, nagu meisterlikus Pärnu-Jaagupi muusikakooli ansamblis „Maruu“( Reine Niin), kus teise loona esitati tuntud külapillimehe Karl Kikka külapolka.
Imetlust äratas, et kõik noored muusikud üllatasid oma esinemisjulguse ja publikuga hea kontakti saamise oskusega, mis kummutas nutipõlvkonna eluvõõraks jäämisega seotud hirme. Seda Elu ja rõõmu toomine noorte inimeste muusikamaailma vana hea rahvamuusika avastamise kaudu tundubki olevat üheks Pärnu kultuurielu rikastava pärimuspeo oluliseks eesmärgiks, mille Folgi Krõmps ka suurepäraselt täitis.
Selle eest pälvib suure tänu missioonikas ja väsimatu peakorraldaja Reine Niin oma toetusmeeskonnaga. Kadri G. Laube ja Ago Niglas vedasid kogu seda kontserti eest ja haarasid ka ise vahepeal pillid kätte ning tutvustasid vahepaladena kuidas AI kohustuslikku lugu esitab ja töötleb. Oli igati meeleolukas ja vahva päev.
Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiiv Taive Särg ja Helen Kõmmus
Tänavu kuuendat korda teoks saanud Pärnu rahvamuusika töötluste festivali Folgi Krõmps muusikaline tervikpilt oli rõõmustavalt mitmekesine ja hea tasemega.
Kohustuslikust loost – rahvalauliku Liisa Kümmeli lauldud labajalast – oli loodud 11 isikupärast töötlust. Neis arvestati osavalt labajala kui laulu, pillimängu ja tantsu žanri võimalusi ja humoorikat stiili. Nii rahvamuusika seadete kui esituste puhul oli tore näha laste ja noorte ning nende juhendajate vahelist head loomingulist koostööd; uudseid ja noortepäraseid muusikalisi ideid ja nende põnevaid lahendusi. Seadete loojad olid ansamblite juhendajad, Pärnu noorte muusikute puhul enamasti õpetajad Margrit Kits ja Reine Niin.
Meeldivalt peeti silmas üht rahvamuusika olulist põhimõtet – pakkuda kõigile osalejaile laulmise ja pillimängu rõõmu. Samuti rõõmustas, et noored saavad lõõtsa tõmmata koos juba kogenumate pillimängijatega, nagu meisterlikus Pärnu-Jaagupi muusikakooli ansamblis „Maruu“( Reine Niin), kus teise loona esitati tuntud külapillimehe Karl Kikka külapolka.
Imetlust äratas, et kõik noored muusikud üllatasid oma esinemisjulguse ja publikuga hea kontakti saamise oskusega, mis kummutas nutipõlvkonna eluvõõraks jäämisega seotud hirme. Seda Elu ja rõõmu toomine noorte inimeste muusikamaailma vana hea rahvamuusika avastamise kaudu tundubki olevat üheks Pärnu kultuurielu rikastava pärimuspeo oluliseks eesmärgiks, mille Folgi Krõmps ka suurepäraselt täitis.
Selle eest pälvib suure tänu missioonikas ja väsimatu peakorraldaja Reine Niin oma toetusmeeskonnaga. Kadri G. Laube ja Ago Niglas vedasid kogu seda kontserti eest ja haarasid ka ise vahepeal pillid kätte ning tutvustasid vahepaladena kuidas AI kohustuslikku lugu esitab ja töötleb. Oli igati meeleolukas ja vahva päev.
Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiiv Taive Särg ja Helen Kõmmus
