Pärnu-Jaagupi kooli lapsed täiendasid teadmisi kalade elust 27. October Andrus Peetson
Väljavõte Pärnu-Postimehe artiklist https://parnu.postimees.ee/7090468/parnu-jaagupi-kooli-lapsed-taiendasid-teadmisi-kalade-elust
Pärnu-Jaagupi kooli lapsed õppisid keskkonnainvesteeringute keskuse toel tundma Eesti järvede selgroogseid. Algklassilapsed käisid Ermistu järve ääres ja suuremad Võrtsjärve ääres õppekeskuses.
Ermistu õppekeskuses saime teada, et merihärg imeb ennast uimedega veekogu põhja ja sööb seal karpe ning emakala sünnitab pojad. Ahvena uime tumeda laigu järgi tuvastasime, et tuleb külm talv. Samuti õppisime, et tuurakala on kalade dinosaurus, kel polegi soomuseid.
Veel avastasime, et nii lõpusekaane kui soomuste järgi määratakse kalade vanust. Kuulsime, et inimene peaks kalasoomust hoidma rahakotis, see toovat õnne.
Seejärel lõikasime kalad lahti. Leidsime üles neerud, ujupõie, neeluhambad ja väikese südame.
Tutvusime ka järve selgrootutega, kes moodustavad kalade põhitoidu. Püüdsime tigusid ja putukavastseid. Suurimat elevust tekitasid lastes igasugu vingerdavad ussikesed.
Võrtsjärves leidub 32 liiki kalu, järvemuuseumi akvaariumideski elab palju isendeid.
Uurisime Võrtsjärvest püütud suurima valgeamuuri topist. Püüdmise ajal oli kala umbes 20aastane, kaalus 19,9 kilo ja oli 112 sentimeetrit pikk. Huvitav oli teada saada, et see kala sööb päeva jooksul kolm korda nii palju, kui ta ise kaalub.
Kalad näevad värviliselt, ega landid ilmaasjata värvilised ole. Nende silmad käituvad kui fotoaparaadi objektiiv ja nad kuulevad sisekõrvaga. Kalad teevad huvitavaid hääli matsutades, luid üksteise vastu hõõrudes.
Vanemad õpilased said teada, et kalade soomus on nagu nende pass. Aastaringid soomusel näitavad kasvungimusi. Samasugused aastaringid on nende luude läbilõikel ja sisekõrvas kivikestel – otoliitidel.
Väljapaneku juures, kus tuli leida vigu, mis kalastades tehakse, õppisime, et lõhkeaine plahvatus lõhub kaugemal olevate kalade ujupõie.
Keskuse alumisel korrusel saime näiteks teada, et Jaapani koid on aretatud karpkaladest. Akvaariumis nähtud punakõrv-ilukilpkonna puhul peab arvestama, et kui kilp kasvab sentimeetri võrra pikemaks, tuleb akvaariumi lisada kümme liitrit vett.
Lastele pakkus suurt huvi pikk säga, kes elas põranda all, maailma teadaolevalt pikima säga pikkus küünib 2,1 meetrini.
Tuletasime meelde angerja teekonda: peale kudemist Sargasso meres, kuhu kalad rändavad 7000 kilomeetrit, vanad isendid surevad.
Olid väga harivad õppepäevad.
Väljavõte Pärnu-Postimehe artiklist https://parnu.postimees.ee/7090468/parnu-jaagupi-kooli-lapsed-taiendasid-teadmisi-kalade-elust
Pärnu-Jaagupi kooli lapsed õppisid keskkonnainvesteeringute keskuse toel tundma Eesti järvede selgroogseid. Algklassilapsed käisid Ermistu järve ääres ja suuremad Võrtsjärve ääres õppekeskuses.
Ermistu õppekeskuses saime teada, et merihärg imeb ennast uimedega veekogu põhja ja sööb seal karpe ning emakala sünnitab pojad. Ahvena uime tumeda laigu järgi tuvastasime, et tuleb külm talv. Samuti õppisime, et tuurakala on kalade dinosaurus, kel polegi soomuseid.
Veel avastasime, et nii lõpusekaane kui soomuste järgi määratakse kalade vanust. Kuulsime, et inimene peaks kalasoomust hoidma rahakotis, see toovat õnne.
Seejärel lõikasime kalad lahti. Leidsime üles neerud, ujupõie, neeluhambad ja väikese südame.
Tutvusime ka järve selgrootutega, kes moodustavad kalade põhitoidu. Püüdsime tigusid ja putukavastseid. Suurimat elevust tekitasid lastes igasugu vingerdavad ussikesed.
Võrtsjärves leidub 32 liiki kalu, järvemuuseumi akvaariumideski elab palju isendeid.
Uurisime Võrtsjärvest püütud suurima valgeamuuri topist. Püüdmise ajal oli kala umbes 20aastane, kaalus 19,9 kilo ja oli 112 sentimeetrit pikk. Huvitav oli teada saada, et see kala sööb päeva jooksul kolm korda nii palju, kui ta ise kaalub.
Kalad näevad värviliselt, ega landid ilmaasjata värvilised ole. Nende silmad käituvad kui fotoaparaadi objektiiv ja nad kuulevad sisekõrvaga. Kalad teevad huvitavaid hääli matsutades, luid üksteise vastu hõõrudes.
Vanemad õpilased said teada, et kalade soomus on nagu nende pass. Aastaringid soomusel näitavad kasvungimusi. Samasugused aastaringid on nende luude läbilõikel ja sisekõrvas kivikestel – otoliitidel.
Väljapaneku juures, kus tuli leida vigu, mis kalastades tehakse, õppisime, et lõhkeaine plahvatus lõhub kaugemal olevate kalade ujupõie.
Keskuse alumisel korrusel saime näiteks teada, et Jaapani koid on aretatud karpkaladest. Akvaariumis nähtud punakõrv-ilukilpkonna puhul peab arvestama, et kui kilp kasvab sentimeetri võrra pikemaks, tuleb akvaariumi lisada kümme liitrit vett.
Lastele pakkus suurt huvi pikk säga, kes elas põranda all, maailma teadaolevalt pikima säga pikkus küünib 2,1 meetrini.
Tuletasime meelde angerja teekonda: peale kudemist Sargasso meres, kuhu kalad rändavad 7000 kilomeetrit, vanad isendid surevad.
Olid väga harivad õppepäevad.
