Meie kooli üheksandike koolipäevad Brüsselis 06. февраля Andrus Peetson
25. ja 26. jaanuaril oli 9. klass koos viie õpetajaga õppereisil Brüsselis. Reis sai teoks tänu Euroopa Parlamendi saadiku Jaak Madisoni kutsele.
Õpilased jagavad siinkohal oma teadmisi, emotsioone ja vahetuid muljeid.
Marii: Kolmapäeva varahommikul kl 3.45 viis buss meid Pärnu-Jaagupist Tallinna lennujaama. 6.45 startis airBalticu lennuk ja 8.20 (Belgia aja järgi) olime juba kohal. Brüsseli lennujaamas ootas meid Kristi Kaevand, Jaak Madisoni assistent. Tänu tema asjaajamisele laabus kõik väga hästi.
Grette: Lendamise kogemus meeldis mulle väga, sest viimati lendasin 7 aastat tagasi. Jõudnud Brüsselisse, suundusime (bussiga) eurokvartalisse, parlamendihoone juurde. Teel nägin ka NATO maja. Kuna meie sissepääsu ajani oli aega, tutvustas Kristi meile ümbrust. Nägime tükki Berliini müürist ja kohta, kust sisenevad tähtsad inimesed, nagu Kaja Kallas.
Karl: Parlamendihoonesse sisenemine oli nagu lennujaamas – jälle turvakontroll. 4. korruse õppeklassis andis meile üks daam sulaselges eesti keeles ülevaate europarlamendi ajaloost, liikmesriikidest, töökorraldusest ja igapäevaelust.
Mikk: Olin selle (ühiskonnaõpetuse)tunni ajal päris unine, aga kui meiega ühines Jaak Madison, hakkas asi põnevaks muutuma. Ega temagi olnud kõige värskem poiss, sest oli alles saabunud EL ülemkogult Strasbourg´st. Jaak rääkis meile, millega ta täpsemalt tegeleb ning mis plaanid on tal tulevikuks.
Marii: Jaak Madison kõneles meile oma tööst ja üldiselt Brüsseli elust. Mina sain teada, et talle meeldib ikka Eestis rohkem kui Brüsselis, sest selle suurlinna elukeskkond ei ole just turvaline, v.a mõni roheline (ääre)linnaosa.
Angeelika: Väga tore oli Jaak Madisoni kuulata. Varem mind ei huvitanud see EL teema üldse, aga nüüd huvitab see mind palju rohkem.
Liisa-Marinelli: Õpetaja Merike küsis Jaagu käest tema valiku kohta peale riigikogu valimisi. Jaak vastas, et see sõltub sellest, kes moodustavad valitsuse. Teen järelduse: kui EKRE saab valitsusse, haarab Jaak ühest ministriportfellisangast kinni.
Marii: Seejärel viis Jaak Madison meid ringkäigule europarlamendi hoonesse. Meile tutvustati parlamendi istungisaali, kus istub (fraktsioonide kaupa) koos 705 saadikut. Jaak Madison kuulub Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni, kus ta on varahoidja. Jaak rääkis hiljutisest korruptsiooniskandaalist ja oma seisukohtadest raha kasutamisel EL-s. Saime teada, et olenemata erimeelsustest poliitikas saavad Eesti saadikud omavahel hästi läbi.
Kadi-Liis: Istungisaalis on 24 riigi keele tõlke ruum. Kõigi parlamendi töötajate ees istub Euroopa parlamendi president, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks. See, miks sloveeni keelel on kaks ruumi, jäi meile kodutööks. Arutlesime ka selle üle, miks ikkagi inglise keel on peamine suhtlemiskeel – (suur) Suurbritannia astus ju välja. Jäid jah väikesed Iirimaa ja Malta. Jaak soovitas siiski, et kui soovid teistele enda plaanist rääkida, tee seda näiteks inglise või prantsuse keeles, sest siis saab enamik sinust paremini aru.
Angeelika: Pärast lõunapausi Luxembourgi väljaku ümbruses suundusime EL muuseumisse ehk Parlamentaariumisse. Saime palju teada EL ajaloost ja muudest asjadest. Meile anti seal telefonid, kus küljes oli kõrvaklapp. Nii käisime mööda hoonet ringi ja kuulasime erinevaid asju. Kõige rohkem meeldis meile seal pildistada ja oma soove üles kirjutada, mis hiljem sinna seinale läksid.
Karoliine: Parlamentaarium oli isegi huvitav. Mulle meeldis see nutigiidi mõte. Ma mäletan sealt teemasid teise maailmasõja kohta.
Hanna: Minu jaoks oli seal isegi päris huvitav. Eelnevalt ma nii ei arvanud, aga läks teisiti.
Karl: Nüüd oli aeg pikemaks jalgsimatkaks all-linna. Teel hotelli nägime kuninglikku paleed, kuhu pidime järgmisel päeval tagasi tulema. Vahepeal saime hotellis puhata ja lähiümbruses omal käel ringi käia. Õhtustasime restoranis Pampas. Toit oli väga rikkalik ja maitsev.
Mairi: Neljapäeval, peale mõnusat hommikusööki, avastasime linna üheskoos. Õp Merike oli andnud kodutöö, et me ise leiaksime tähtsamad vaatamisväärsused üles ja oskaksime neist teistele rääkida.
Egle-Riin: Esiteks läksime raekoja platsile (Grand Place / Grote Markt) ja seejärel börsihoonesse (Bourse). Selle järel kõndisime skulptuuri „Pissiv poiss” juurde, mis on Brüsseli kõige tähtsam sümbol, mis tuli vist mingist printsiga seotud legendist. Vaatasime ka skulptuuri „Pissiv tüdruk”, mille ajaloost ma palju ei tea.
Kelli: Pissiva poisi nimi on Manneken Pis. Miniskulptuur-purkkaevu originaal on pärit 1619. aastast. Praegune kuju on ehitatud 1965. Poissi riietatakse erinevatesse kostüümidesse - (neid on kokku üle 60.). Poisi seljas on olnud ka Eesti rahvariided.
Egle-Riin: Edasi jalutasime Laekeni kuningalossi juurde. Loss on olnud Belgia kuningate residenst alates 1831. aastast. Edasi juhtis õp Hele meid kõrval olevasse parki (Parc de Bruxelles / Warrandepark), kus oli palju vanakreekalikke skulptuure ning lehtla, kus laulsime Eesti hümni.
Karl: Meil oli päris pikk linnatuur (kokku jalgsi u 8 km). Võtsime sihiks relva- või automuuseumi. Hääletasime automuuseumi kasuks. Seal oli parajasti näitus „Supercars 2“.
Hendrik: Automuuseumis oli väga huvitav. Ma arvan, et pooled autod olid nii haruldased, et ma ei näe (vist) neid enam kunagi. Peale näitust sõitsime metrooga tagasi kesklinna, kus me saime vaba aja, et osta suveniire ja süüa Belgia vahvleid.
Mairi: See oli kõige lahedam päev üldse ja tahaksin sinna veel millalgi tagasi minna. Inimestest rääkisid mõned inglise, prantsuse kui ka muud keelt. Ma ei saanud hästi aru, mida nad räägivad, aga see väga ei seganud.
Angeelika: Pealelõunal suundusime tagasi lennujaama. Meid saatis Kristi ilusti ära. Alguses lendasime Riiga ja siis sealt Tallinnasse. Kokkuvõtteks oli väga meeldejääv reis. Saime palju teada Euroopa Parlamendist ja Jaak Madisonist. Brüssel on väga kallis, kuid ilus linn.
Karl: Koju jõudsime hilisööl. Reis meeldis mulle väga, kõik käitusid normaalselt. Enda keeleoskusega olin väga rahul ja vajadusel aitasin ka teisi.
Riston: Mina olen selle reisiga väga rahul, kuna sa sain igasuguseid teisi asju proovida ja näha, mis mujal riigis toimub.
Marii: Kuna Belgia ametlikud keeled on hollandi, prantsuse ja saksa keel, ei olnud mõnes kohas inglise keele oskusest väga kasu ja pidime rääkima n-ö käte ja jalgadega, aga enamuses kohtades siiski osati inglise keelt ja sellega saime ilusti hakkama.
Mikk: Mina ise arvan, et mina käitusin hästi ja ei tea kedagi, kes oleks halvasti käitunud.
Karoliine: Mulle meeldis väga Brüsseli arhitektuur. Need majad olid väga ilusad ja ma tegin seal väga palju pilte.
Hanna: See oli väsitav, aga tore reis. Ma ei arvanudki, et meie klass nii hästi (ühtse meeskonnana) käitub.
Sandra: Brüssel meeldis mulle väga oma välimuse poolest: tänavaid ja maju oli ilus vaadata. Vahepeal jäid nii hoolega silmitsema, et kõndisid mööda sealt, kuhu sa minema pidid.
Kelli: Enda arust käitusime hästi ja olime viisakamad kui tavaliselt. Suhtluses saime kasutada inglise keelt, aga seda siiski vähe, kuna jutud olid lühikesed.
Liisa-Marinelli: Brüssel jättis mulle väga hea mulje. Kindlasti tahaksin kunagi veel seda kohta külastada.
Karoliine: Ma usun, et julgen nüüd reisida ka tulevikus.
Suur tänu Jaak Madisonile ja tema tublidele abilistele Kristi Kaevandile ning Tairo Jürissonile.
Õpilaste mõtteid vahendas Merike Mäemets.
Fotode autor on Karina Kotkas. Foto, kus Jaak ja Kristi esitlevad kauneid rahvusmustriga kindaid. Need kudus kingituseks õp Anne Alus.
25. ja 26. jaanuaril oli 9. klass koos viie õpetajaga õppereisil Brüsselis. Reis sai teoks tänu Euroopa Parlamendi saadiku Jaak Madisoni kutsele.
Õpilased jagavad siinkohal oma teadmisi, emotsioone ja vahetuid muljeid.
Marii: Kolmapäeva varahommikul kl 3.45 viis buss meid Pärnu-Jaagupist Tallinna lennujaama. 6.45 startis airBalticu lennuk ja 8.20 (Belgia aja järgi) olime juba kohal. Brüsseli lennujaamas ootas meid Kristi Kaevand, Jaak Madisoni assistent. Tänu tema asjaajamisele laabus kõik väga hästi.
Grette: Lendamise kogemus meeldis mulle väga, sest viimati lendasin 7 aastat tagasi. Jõudnud Brüsselisse, suundusime (bussiga) eurokvartalisse, parlamendihoone juurde. Teel nägin ka NATO maja. Kuna meie sissepääsu ajani oli aega, tutvustas Kristi meile ümbrust. Nägime tükki Berliini müürist ja kohta, kust sisenevad tähtsad inimesed, nagu Kaja Kallas.
Karl: Parlamendihoonesse sisenemine oli nagu lennujaamas – jälle turvakontroll. 4. korruse õppeklassis andis meile üks daam sulaselges eesti keeles ülevaate europarlamendi ajaloost, liikmesriikidest, töökorraldusest ja igapäevaelust.
Mikk: Olin selle (ühiskonnaõpetuse)tunni ajal päris unine, aga kui meiega ühines Jaak Madison, hakkas asi põnevaks muutuma. Ega temagi olnud kõige värskem poiss, sest oli alles saabunud EL ülemkogult Strasbourg´st. Jaak rääkis meile, millega ta täpsemalt tegeleb ning mis plaanid on tal tulevikuks.
Marii: Jaak Madison kõneles meile oma tööst ja üldiselt Brüsseli elust. Mina sain teada, et talle meeldib ikka Eestis rohkem kui Brüsselis, sest selle suurlinna elukeskkond ei ole just turvaline, v.a mõni roheline (ääre)linnaosa.
Angeelika: Väga tore oli Jaak Madisoni kuulata. Varem mind ei huvitanud see EL teema üldse, aga nüüd huvitab see mind palju rohkem.
Liisa-Marinelli: Õpetaja Merike küsis Jaagu käest tema valiku kohta peale riigikogu valimisi. Jaak vastas, et see sõltub sellest, kes moodustavad valitsuse. Teen järelduse: kui EKRE saab valitsusse, haarab Jaak ühest ministriportfellisangast kinni.
Marii: Seejärel viis Jaak Madison meid ringkäigule europarlamendi hoonesse. Meile tutvustati parlamendi istungisaali, kus istub (fraktsioonide kaupa) koos 705 saadikut. Jaak Madison kuulub Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni, kus ta on varahoidja. Jaak rääkis hiljutisest korruptsiooniskandaalist ja oma seisukohtadest raha kasutamisel EL-s. Saime teada, et olenemata erimeelsustest poliitikas saavad Eesti saadikud omavahel hästi läbi.
Kadi-Liis: Istungisaalis on 24 riigi keele tõlke ruum. Kõigi parlamendi töötajate ees istub Euroopa parlamendi president, kes valitakse kaheks ja pooleks aastaks. See, miks sloveeni keelel on kaks ruumi, jäi meile kodutööks. Arutlesime ka selle üle, miks ikkagi inglise keel on peamine suhtlemiskeel – (suur) Suurbritannia astus ju välja. Jäid jah väikesed Iirimaa ja Malta. Jaak soovitas siiski, et kui soovid teistele enda plaanist rääkida, tee seda näiteks inglise või prantsuse keeles, sest siis saab enamik sinust paremini aru.
Angeelika: Pärast lõunapausi Luxembourgi väljaku ümbruses suundusime EL muuseumisse ehk Parlamentaariumisse. Saime palju teada EL ajaloost ja muudest asjadest. Meile anti seal telefonid, kus küljes oli kõrvaklapp. Nii käisime mööda hoonet ringi ja kuulasime erinevaid asju. Kõige rohkem meeldis meile seal pildistada ja oma soove üles kirjutada, mis hiljem sinna seinale läksid.
Karoliine: Parlamentaarium oli isegi huvitav. Mulle meeldis see nutigiidi mõte. Ma mäletan sealt teemasid teise maailmasõja kohta.
Hanna: Minu jaoks oli seal isegi päris huvitav. Eelnevalt ma nii ei arvanud, aga läks teisiti.
Karl: Nüüd oli aeg pikemaks jalgsimatkaks all-linna. Teel hotelli nägime kuninglikku paleed, kuhu pidime järgmisel päeval tagasi tulema. Vahepeal saime hotellis puhata ja lähiümbruses omal käel ringi käia. Õhtustasime restoranis Pampas. Toit oli väga rikkalik ja maitsev.
Mairi: Neljapäeval, peale mõnusat hommikusööki, avastasime linna üheskoos. Õp Merike oli andnud kodutöö, et me ise leiaksime tähtsamad vaatamisväärsused üles ja oskaksime neist teistele rääkida.
Egle-Riin: Esiteks läksime raekoja platsile (Grand Place / Grote Markt) ja seejärel börsihoonesse (Bourse). Selle järel kõndisime skulptuuri „Pissiv poiss” juurde, mis on Brüsseli kõige tähtsam sümbol, mis tuli vist mingist printsiga seotud legendist. Vaatasime ka skulptuuri „Pissiv tüdruk”, mille ajaloost ma palju ei tea.
Kelli: Pissiva poisi nimi on Manneken Pis. Miniskulptuur-purkkaevu originaal on pärit 1619. aastast. Praegune kuju on ehitatud 1965. Poissi riietatakse erinevatesse kostüümidesse - (neid on kokku üle 60.). Poisi seljas on olnud ka Eesti rahvariided.
Egle-Riin: Edasi jalutasime Laekeni kuningalossi juurde. Loss on olnud Belgia kuningate residenst alates 1831. aastast. Edasi juhtis õp Hele meid kõrval olevasse parki (Parc de Bruxelles / Warrandepark), kus oli palju vanakreekalikke skulptuure ning lehtla, kus laulsime Eesti hümni.
Karl: Meil oli päris pikk linnatuur (kokku jalgsi u 8 km). Võtsime sihiks relva- või automuuseumi. Hääletasime automuuseumi kasuks. Seal oli parajasti näitus „Supercars 2“.
Hendrik: Automuuseumis oli väga huvitav. Ma arvan, et pooled autod olid nii haruldased, et ma ei näe (vist) neid enam kunagi. Peale näitust sõitsime metrooga tagasi kesklinna, kus me saime vaba aja, et osta suveniire ja süüa Belgia vahvleid.
Mairi: See oli kõige lahedam päev üldse ja tahaksin sinna veel millalgi tagasi minna. Inimestest rääkisid mõned inglise, prantsuse kui ka muud keelt. Ma ei saanud hästi aru, mida nad räägivad, aga see väga ei seganud.
Angeelika: Pealelõunal suundusime tagasi lennujaama. Meid saatis Kristi ilusti ära. Alguses lendasime Riiga ja siis sealt Tallinnasse. Kokkuvõtteks oli väga meeldejääv reis. Saime palju teada Euroopa Parlamendist ja Jaak Madisonist. Brüssel on väga kallis, kuid ilus linn.
Karl: Koju jõudsime hilisööl. Reis meeldis mulle väga, kõik käitusid normaalselt. Enda keeleoskusega olin väga rahul ja vajadusel aitasin ka teisi.
Riston: Mina olen selle reisiga väga rahul, kuna sa sain igasuguseid teisi asju proovida ja näha, mis mujal riigis toimub.
Marii: Kuna Belgia ametlikud keeled on hollandi, prantsuse ja saksa keel, ei olnud mõnes kohas inglise keele oskusest väga kasu ja pidime rääkima n-ö käte ja jalgadega, aga enamuses kohtades siiski osati inglise keelt ja sellega saime ilusti hakkama.
Mikk: Mina ise arvan, et mina käitusin hästi ja ei tea kedagi, kes oleks halvasti käitunud.
Karoliine: Mulle meeldis väga Brüsseli arhitektuur. Need majad olid väga ilusad ja ma tegin seal väga palju pilte.
Hanna: See oli väsitav, aga tore reis. Ma ei arvanudki, et meie klass nii hästi (ühtse meeskonnana) käitub.
Sandra: Brüssel meeldis mulle väga oma välimuse poolest: tänavaid ja maju oli ilus vaadata. Vahepeal jäid nii hoolega silmitsema, et kõndisid mööda sealt, kuhu sa minema pidid.
Kelli: Enda arust käitusime hästi ja olime viisakamad kui tavaliselt. Suhtluses saime kasutada inglise keelt, aga seda siiski vähe, kuna jutud olid lühikesed.
Liisa-Marinelli: Brüssel jättis mulle väga hea mulje. Kindlasti tahaksin kunagi veel seda kohta külastada.
Karoliine: Ma usun, et julgen nüüd reisida ka tulevikus.
Suur tänu Jaak Madisonile ja tema tublidele abilistele Kristi Kaevandile ning Tairo Jürissonile.
Õpilaste mõtteid vahendas Merike Mäemets.
Fotode autor on Karina Kotkas. Foto, kus Jaak ja Kristi esitlevad kauneid rahvusmustriga kindaid. Need kudus kingituseks õp Anne Alus.
