14. märts, emakeelepäev (täiend 13.03) 13. марта Andrus Peetson
Sellel päeval teadvustame endale kindlamalt, et sõna vägi on suurem kui sõjavägi. Igaüks meist annab oma sõnakasutusega emakeelele väe, kas siis hea või halva.
Emakeelepäeval allkirjastame lepingu, mis sisaldab järgmisi põhimõtteid:
- Pean oma emakeeles viisakat väljendumist ja suhtlemist auasjaks.
- Ma ei tee kellelegi oma sõnadega haiget ega risusta emakeelt.
- Õpin ise ja luban teistel õppida.
- Austan oma vanemaid, õpetajaid, teisi täiskasvanud inimesi ja kaasõpilasi.
- Pean lugu teise inimese arvamusest.
- Arvestan teise inimese tunnetega.
- Aitan kiusatavat ja informeerin täiskasvanut.
- Austan teise inimese privaatsust.
- Olen internetis/äppides suheldes viisakas ja lugupidav.
- Käitun igal pool eeskujulikult.
(Põhimõtete valik on seotud ka ERASMUS+ C.R.I.S projektiga, mille eestvedaja on meie koolis õp Abigail Kumel)
- Emakeeletunnis kirjutame etteütlust.
- Teistes ainetundides arutleme sõna väe üle.
- Kl 10.25 saavad õpetajad, 9. kl õpilased ja lapsevanemad osaleda e-etteütluses https://etteytlus.err.ee/
- Vaata vahvaid videoid meie keele ajaloost https://jupiter.err.ee/1038311/eki-keelekillud
- Loe Kadri Hinrikuse raamatut „Sõna vägi on suurem kui sõjavägi“.
- Loe lugemissäutse, mille kirjutamist alustasime eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril.
Emakeel on iga eestlase tegelik ja tõeline hinge keel. Ükski muu keel ei puuduta seda nii intiimselt ja sügavalt. Nagu ka eksootiline päikeseloojang oma hunnitus ja muinasjutuliselt hingematvas ilus ei pane su hinge helisema sel moel kui karge suvehommik sillerdavas Läänemere lahesopis lainetel hulpiva valendava luigepaariga. Emakeeles on samblalõhna, üraskitest puretud puukoort, vesikasvude heljumist jõevoolus, jääkirme pragunemise mõnusat praksu, kõuemürinat ja sooja paduvihma – kõike, mida mäletad lapsepõlvest, oma hinge kodust. See on ühine kood, mis on meid läbi aastatuhandete tänasesse päeva kandnud; kaunis kingitus, mis ühendab meid esivanematega ja teeb eriliseks teiste rahvaste seas. Miski, mis soojendab südant ja mille juured on sügavalt maas. Oma keelega saame rikastada maailma, olla väärtuslikud, haruldased. Haldjakeel, on öeldud. (Katkend emakeelepäevale pühendatud esseest „Emakeelejonn“ https://toimetaja.eu)
õp Merike Mäemets
Emakeelepäeva tegevused:
- 1.a - klassipõhine raamatu ettelugemine ja ärakirja võistlus
- 1.b - rühmatööna jutukese lõpetamine, etteütlus (suur rõhk kirjatehnikal ja viktoriinil)
- 2.a - etteütlus ilusa käekirjaga, eesti keele ja kirjanduse teemalised kuldvillakud ja viktoriinid
- 2.b - erinevate eesti murrete kuulamine
- 3. - rühmades emakeelepäeva-teemalise ristsõnade lahendamine (küsimused ja vastused on peidetud QR koodide taha), kuldvillak eesti keele kohta
Emakeelepäeval allkirjastame lepingu, mis sisaldab järgmisi põhimõtteid:
- Pean oma emakeeles viisakat väljendumist ja suhtlemist auasjaks.
- Ma ei tee kellelegi oma sõnadega haiget ega risusta emakeelt.
- Õpin ise ja luban teistel õppida.
- Austan oma vanemaid, õpetajaid, teisi täiskasvanud inimesi ja kaasõpilasi.
- Pean lugu teise inimese arvamusest.
- Arvestan teise inimese tunnetega.
- Aitan kiusatavat ja informeerin täiskasvanut.
- Austan teise inimese privaatsust.
- Olen internetis/äppides suheldes viisakas ja lugupidav.
- Käitun igal pool eeskujulikult.
(Põhimõtete valik on seotud ka ERASMUS+ C.R.I.S projektiga, mille eestvedaja on meie koolis õp Abigail Kumel)
- Emakeeletunnis kirjutame etteütlust.
- Teistes ainetundides arutleme sõna väe üle.
- Kl 10.25 saavad õpetajad, 9. kl õpilased ja lapsevanemad osaleda e-etteütluses https://etteytlus.err.ee/
- Vaata vahvaid videoid meie keele ajaloost https://jupiter.err.ee/1038311/eki-keelekillud
- Loe Kadri Hinrikuse raamatut „Sõna vägi on suurem kui sõjavägi“.
- Loe lugemissäutse, mille kirjutamist alustasime eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril.
Emakeel on iga eestlase tegelik ja tõeline hinge keel. Ükski muu keel ei puuduta seda nii intiimselt ja sügavalt. Nagu ka eksootiline päikeseloojang oma hunnitus ja muinasjutuliselt hingematvas ilus ei pane su hinge helisema sel moel kui karge suvehommik sillerdavas Läänemere lahesopis lainetel hulpiva valendava luigepaariga. Emakeeles on samblalõhna, üraskitest puretud puukoort, vesikasvude heljumist jõevoolus, jääkirme pragunemise mõnusat praksu, kõuemürinat ja sooja paduvihma – kõike, mida mäletad lapsepõlvest, oma hinge kodust. See on ühine kood, mis on meid läbi aastatuhandete tänasesse päeva kandnud; kaunis kingitus, mis ühendab meid esivanematega ja teeb eriliseks teiste rahvaste seas. Miski, mis soojendab südant ja mille juured on sügavalt maas. Oma keelega saame rikastada maailma, olla väärtuslikud, haruldased. Haldjakeel, on öeldud. (Katkend emakeelepäevale pühendatud esseest „Emakeelejonn“ https://toimetaja.eu)
õp Merike Mäemets
Emakeelepäeva tegevused:
- 1.a - klassipõhine raamatu ettelugemine ja ärakirja võistlus
- 1.b - rühmatööna jutukese lõpetamine, etteütlus (suur rõhk kirjatehnikal ja viktoriinil)
- 2.a - etteütlus ilusa käekirjaga, eesti keele ja kirjanduse teemalised kuldvillakud ja viktoriinid
- 2.b - erinevate eesti murrete kuulamine
- 3. - rühmades emakeelepäeva-teemalise ristsõnade lahendamine (küsimused ja vastused on peidetud QR koodide taha), kuldvillak eesti keele kohta
