Meil käisid külas Tartu Ülikooli teadlased 23. февраля Andrus Peetson
Katrin Heinsoo: "Bioenergiast aastal 2023" rääkis biogaasist, selle tegemisest, kultuuride kasvatamisest ja sellega seotud probleemidest, näiteks võõrliigid Sosnovski karuputk ja galeega. Pöörati tähelepanu ka sellele, et esimene energia oli tuli ning et bioelektrijaamades põletatakse puitu, biolagunevat prügi, loomade väljaheiteid. Tõdeti, et Eesti on Euroopas heitgaaside tootmise poolest esimene. Kütmisel tekib küsimus, miks eelistatakse kasutada pelletit, kuigi võiks kasutada küttepuid, eriti kui teada, et pelleti tootmiseks on vaja ka energiat. Elektriauto kui sellise kasutegur on väike, kui me elektritootmiseks kasutame ikka fossiilseid kütuseid. Kas energiavõsa kasvatamine on mõttekas, kui sellest saadakse ainult pajuvõsa, aga selle kasvatamisel kasutatakse traktoreid, kütust jne - kas kulu on suurem kui ökoloogiline jalajälg?
Oive Tinn: “Kliimamuutused minevikus ja olevikus” rääkis jääaegadest, jää vaheaegadest, kuidas on kliima mõjutanud kivimeid, mida meie maapind sisaldab. Kui tähtsad on erinevad liigid ja kuidas neid mõjutab kliima. Loengu algul püstitas loengupidaja küsimuse: "Millises kliimas tahate elada?" Kui 7. klass tahtis mitte eriti soojas, siis 9. klass eelistas sooja. Samas pandi meid mõtlema, kui meil on soe, siis milline kliima on ekvaatoril?
Peeter Somelar: "Eesti õnn ja õnnetus - maavarad" oli väga inspireeriv, jällegi sai mõelda, kas põlevkivi on meie rikkus või vaesus. Kas meie aheraine mägede otsa tasub ikka ronida, need on eelkõige nagu vulkaanid, nende sees toimuvad pidevalt keemilised protsessid, mis on ammu ära rikkunud põhjavee. Meie fosforiit ja nutitelefonid versus väetised. Arutasime ka päikesepatareide ja tuuleparkide kasutegurist, kui neil pole võimalik energiat säilitada. Arutasime lubjakivi uputamisest sohu, kuidas seal toimub neutralisatsioonireaktsioon ja jõudsime järeldusele, et aeg annab arutust aga kõiki loodusressursse tuleb kasutada ökonoomselt.
Katrin Heinsoo: "Bioenergiast aastal 2023" rääkis biogaasist, selle tegemisest, kultuuride kasvatamisest ja sellega seotud probleemidest, näiteks võõrliigid Sosnovski karuputk ja galeega. Pöörati tähelepanu ka sellele, et esimene energia oli tuli ning et bioelektrijaamades põletatakse puitu, biolagunevat prügi, loomade väljaheiteid. Tõdeti, et Eesti on Euroopas heitgaaside tootmise poolest esimene. Kütmisel tekib küsimus, miks eelistatakse kasutada pelletit, kuigi võiks kasutada küttepuid, eriti kui teada, et pelleti tootmiseks on vaja ka energiat. Elektriauto kui sellise kasutegur on väike, kui me elektritootmiseks kasutame ikka fossiilseid kütuseid. Kas energiavõsa kasvatamine on mõttekas, kui sellest saadakse ainult pajuvõsa, aga selle kasvatamisel kasutatakse traktoreid, kütust jne - kas kulu on suurem kui ökoloogiline jalajälg?
Oive Tinn: “Kliimamuutused minevikus ja olevikus” rääkis jääaegadest, jää vaheaegadest, kuidas on kliima mõjutanud kivimeid, mida meie maapind sisaldab. Kui tähtsad on erinevad liigid ja kuidas neid mõjutab kliima. Loengu algul püstitas loengupidaja küsimuse: "Millises kliimas tahate elada?" Kui 7. klass tahtis mitte eriti soojas, siis 9. klass eelistas sooja. Samas pandi meid mõtlema, kui meil on soe, siis milline kliima on ekvaatoril?
Peeter Somelar: "Eesti õnn ja õnnetus - maavarad" oli väga inspireeriv, jällegi sai mõelda, kas põlevkivi on meie rikkus või vaesus. Kas meie aheraine mägede otsa tasub ikka ronida, need on eelkõige nagu vulkaanid, nende sees toimuvad pidevalt keemilised protsessid, mis on ammu ära rikkunud põhjavee. Meie fosforiit ja nutitelefonid versus väetised. Arutasime ka päikesepatareide ja tuuleparkide kasutegurist, kui neil pole võimalik energiat säilitada. Arutasime lubjakivi uputamisest sohu, kuidas seal toimub neutralisatsioonireaktsioon ja jõudsime järeldusele, et aeg annab arutust aga kõiki loodusressursse tuleb kasutada ökonoomselt.