Sportlik päev Kuutsemäel 20. февраля Andrus Peetson
See oli 12. veebruaril, juba kolmas aasta üks imeline talvepäev Kuutsemäel. Maad kattis hommikul tihe udu ja mäenõlvadel töötasid lumekahurid. Õhk oli karge ja värske, lumi krudises mõnusalt suuskade all. Mäed olid kaetud lumega ning mäetipust vaade oli muinasjutuline.
Hommikul saabusime mäele elevusega. Esimesed laskumised olid ettevaatlikud, et tunnetada lume olemust ja harjuda taas suusatajaks olemise tundega. Põsed kergelt külmast õhetamas, kasvas peagi aga enesekindlus ning tuul vihises kõrvus mäest laskumisel. Õpilased kihutasid suusanõlvadelt alla, jättes endast maha lendleva lumepuru.
Päeva jooksul vaheldusid kiired laskumised lõbusate puhkepausidega. Suusamajas maitses kuum kakao ja hea söök eriti hästi. Peale pausi käesoojad kindad kätte ja jälle mägesid vallutama. Lapsed rõõmsad, jagasid muljeid ja nautisid hetke – just nagu talv võikski igavesti kesta.
Mida lähemale jõudis õhtu, seda maagilisemaks muutus loodus. Taevas värvus kuldseks, lumistel puudel helklesid valguskiired ning kogu mägi näis hetkeks ajas peatunud. Viimane laskumine tundus kui tants lumel – rahulik ja vaba, täiuslik lõpetus päevale, mis jääb kauaks meelde.
Kuutsemäe talvine ilu ja vabaduse tunne hinges, seadsime sammud bussi poole, teades, et järgmisel aastal tuleme taas tagasi. Talvemaagia Kuutsemäel oli midagi enamat kui lihtsalt suusatamine – see oli hetk, kus aeg peatus ja hing sai tunda tõelist rõõmu.
Aitähh kõigile suusatajatele!
Anne-Ly Viimne
kehalise kasvatuse õpetaja
See oli 12. veebruaril, juba kolmas aasta üks imeline talvepäev Kuutsemäel. Maad kattis hommikul tihe udu ja mäenõlvadel töötasid lumekahurid. Õhk oli karge ja värske, lumi krudises mõnusalt suuskade all. Mäed olid kaetud lumega ning mäetipust vaade oli muinasjutuline.
Hommikul saabusime mäele elevusega. Esimesed laskumised olid ettevaatlikud, et tunnetada lume olemust ja harjuda taas suusatajaks olemise tundega. Põsed kergelt külmast õhetamas, kasvas peagi aga enesekindlus ning tuul vihises kõrvus mäest laskumisel. Õpilased kihutasid suusanõlvadelt alla, jättes endast maha lendleva lumepuru.
Päeva jooksul vaheldusid kiired laskumised lõbusate puhkepausidega. Suusamajas maitses kuum kakao ja hea söök eriti hästi. Peale pausi käesoojad kindad kätte ja jälle mägesid vallutama. Lapsed rõõmsad, jagasid muljeid ja nautisid hetke – just nagu talv võikski igavesti kesta.
Mida lähemale jõudis õhtu, seda maagilisemaks muutus loodus. Taevas värvus kuldseks, lumistel puudel helklesid valguskiired ning kogu mägi näis hetkeks ajas peatunud. Viimane laskumine tundus kui tants lumel – rahulik ja vaba, täiuslik lõpetus päevale, mis jääb kauaks meelde.
Kuutsemäe talvine ilu ja vabaduse tunne hinges, seadsime sammud bussi poole, teades, et järgmisel aastal tuleme taas tagasi. Talvemaagia Kuutsemäel oli midagi enamat kui lihtsalt suusatamine – see oli hetk, kus aeg peatus ja hing sai tunda tõelist rõõmu.
Aitähh kõigile suusatajatele!
Anne-Ly Viimne
kehalise kasvatuse õpetaja
