Võrtsjärve õppekeskuse õppeprogramm “Kalad” 28. september Andrus Peetson
Võrtsjärves elab 32 liiki kalu, kellest üks on sõõrsuu-ojasilm. Järvemuuseumi akvaariumites elab palju erinevaid isendeid. Kõige pealt tutvuti säga hingeeluga. Järgnevalt vaadati Võrtsjärvest püütud suurima valge amuuri topist. Püüdmise hetkel oli kala umbes 20-aastane, kaalus 19,9 kg ja oli 112 cm pikk. Huvitav oli teada saada, et ta sööb päeva jooksul 3 korda niipalju, kui ta ise kaalub.
Kalad näevad värviliselt, välja arvatud ookeani sügavikes elavad kalad, ega ilmaasjata landid värvilised ole. Kala silm käitub kui fotoaparaadi objektiiv. Kuulevad nad sisekõrvaga, eriti hästi kuulevad need, kellel on sisekõrv ühenduses ujumispõiega. Kalad teevad huvitavaid hääli matsutades, luid üksteise vastu hõõrudes.
Kalade soomus on nagu nende pass. Aastaringid soomusel näitavad kasvamistingimusi. Samasugused aastaringid on neil ka luude läbilõikel ja sisekõrvas olevatel kivikestel - otoliitidel.
Väljapaneku juures, kus tuli leida vigu, mis kalastades tehakse, saime teada, et lõhkeaine plahvatus lõhub ära ka kaugemal olevate kalade ujupõied.
Alumisel korrusel, kus saime veel palju uut teada. Näiteks, et ahvenal on tume laik seljauimel ning Jaapani koid on aretatud karpkaladest. Roosärjel on uimed punased, harilikul särjel silmad punased. Akvaariumis elas ka punakõrv-ilukilpkonn, kelle endale võtmisel peab arvestama, et kui kilp kasvab 1 cm pikemaks, peab akvaariumisse 10 vett juurde panna.
Kalad kasvavad kogu elu. Lastele pakkus suurt huvi säga, kes elas põranda all. Ta oli küll pikk, aga mitte kõige pikem. Praegu teada olev pikim säga on 2 m ja 10 cm. Tuletasime meelde ka angerja teekonda, et peale kudemist Sargasso meres, kuhu angerjas rändab 7000 km, vanad angerjad surevad. Angerjas koeb 500-700 m sügavuses.
Võõrliik unimudil saab meil hästi hakkama, sest tema kehas on antifriisi meenutav aine, mis ei lase tal talvel ära külmuda.
Kui me kõigi nende teadmiste võrra rikkamaks saime, siis tuli hakata tegema rühmatööd, mille ülesandeks oli leida kalasid, kelle uimesid või soomuseid pildil kujutati.
Oli väga hariv õppepäev.
Aitäh KIK-le ja Võrtsjärve õppekeskusele.
VIII ja IV klass
Võrtsjärves elab 32 liiki kalu, kellest üks on sõõrsuu-ojasilm. Järvemuuseumi akvaariumites elab palju erinevaid isendeid. Kõige pealt tutvuti säga hingeeluga. Järgnevalt vaadati Võrtsjärvest püütud suurima valge amuuri topist. Püüdmise hetkel oli kala umbes 20-aastane, kaalus 19,9 kg ja oli 112 cm pikk. Huvitav oli teada saada, et ta sööb päeva jooksul 3 korda niipalju, kui ta ise kaalub.
Kalad näevad värviliselt, välja arvatud ookeani sügavikes elavad kalad, ega ilmaasjata landid värvilised ole. Kala silm käitub kui fotoaparaadi objektiiv. Kuulevad nad sisekõrvaga, eriti hästi kuulevad need, kellel on sisekõrv ühenduses ujumispõiega. Kalad teevad huvitavaid hääli matsutades, luid üksteise vastu hõõrudes.
Kalade soomus on nagu nende pass. Aastaringid soomusel näitavad kasvamistingimusi. Samasugused aastaringid on neil ka luude läbilõikel ja sisekõrvas olevatel kivikestel - otoliitidel.
Väljapaneku juures, kus tuli leida vigu, mis kalastades tehakse, saime teada, et lõhkeaine plahvatus lõhub ära ka kaugemal olevate kalade ujupõied.
Alumisel korrusel, kus saime veel palju uut teada. Näiteks, et ahvenal on tume laik seljauimel ning Jaapani koid on aretatud karpkaladest. Roosärjel on uimed punased, harilikul särjel silmad punased. Akvaariumis elas ka punakõrv-ilukilpkonn, kelle endale võtmisel peab arvestama, et kui kilp kasvab 1 cm pikemaks, peab akvaariumisse 10 vett juurde panna.
Kalad kasvavad kogu elu. Lastele pakkus suurt huvi säga, kes elas põranda all. Ta oli küll pikk, aga mitte kõige pikem. Praegu teada olev pikim säga on 2 m ja 10 cm. Tuletasime meelde ka angerja teekonda, et peale kudemist Sargasso meres, kuhu angerjas rändab 7000 km, vanad angerjad surevad. Angerjas koeb 500-700 m sügavuses.
Võõrliik unimudil saab meil hästi hakkama, sest tema kehas on antifriisi meenutav aine, mis ei lase tal talvel ära külmuda.
Kui me kõigi nende teadmiste võrra rikkamaks saime, siis tuli hakata tegema rühmatööd, mille ülesandeks oli leida kalasid, kelle uimesid või soomuseid pildil kujutati.
Oli väga hariv õppepäev.
Aitäh KIK-le ja Võrtsjärve õppekeskusele.
VIII ja IV klass
