Digikoristusnädala 5. päev: Failid korda 1-2-3: fotod, videod, dokumendid 26. jaanuar Andrus Peetson

Mõtle läbi, kus asuvad su failid ja kus on peidus kõige suurem sorteerimata digisodi hunnik? Alusta allalaadimiste kaustast ja töölauast.
 
Leia üles kõige digiprügisem nurgake – kuhu kipud igapäevaselt faile kuhjama? Võta alustuseks sorteerimiseks ette Allalaadimiste kaust või Töölaud. Telefonides on tihti kõige mahukam osa sorteerimata udused ning korduvad fotod ja videod.
Mõtle läbi, mitmes telefonis ja arvutis asuvad sinu fotod, videod ning tekstidokumendid. Kui paljud neist korduvad, on ebakvaliteetsed ja ei sisalda vajalikku informatsiooni või mälestusi, mida peaksid tuleviku jaoks säilitama? Kustuta digiprügiks muutunud asjad ja korrasta ülejäänud kaustadesse tegevuste või aastanumbrite järgi.
Valimatult kõigi asjade säilitamine viib lõpuks selleni, et seadme mälu saab täis ja seade muutub aeglaseks ja turvaprogrammid peavad kauem vaeva nägema, et faile läbi kontrollida. Turvalisem oleks säilitamist väärt faile, mida sa igapäevaselt ei ava, hoida seadmest eraldatuna välismälul, näiteks kõvakettal.

Kas teadsid?

Igaühel meil on keskkonnajalajälje kõrval ka digitaalne jalajälg. Digitaalse jalajälje hulka kuuluvad kõik meie tegevused internetis, nii arvutis, telefonis või hoopis nutiteleviisoris. Sisse- ja väljalogimised, postitused, kirjavahetus, aga ka ostud kaupluses ja suvaliste veebilehekülgede külastamine – nimekiri on lõputu. Kõik need andmed sisaldavad infot selle kohta, kus ja mida me teeme. Kui andmeid kogutakse ilma meie teadmata, siis on see passiivne jalajälg, aga kui me neid ise jagamiseks levitame, siis on see aktiivne digitaalne jalajälg. Aktiivse jalajälje suurust saame ise vähendada, passiivset enamasti mitte.