Loodus- ja matkaring Piusa jõe radadel 13. veebruar Andrus Peetson
Jaanuari kuu viimastel päevadel toimus loodus- ja matkaringi matk Põlvamaal ja Võrumaal. Matkal osalesid 8. klassi õpilased koos õpetaja Ailega.
Esimese kohana külastasime Piusa koopaid. Piusa koopad olid ühed üpris huvitavad vaatamisväärsused ja pluss, meil oli ka võimalus sisse kiigata. Piusa on üleüldiselt ka väga huvitav koht oma ajaloo ja looduse pärast. Nimelt on Piusa ise vana liivakaevandus koht, kust sai üht parimat klaasi valmistamise liiva. Piusa on ise ka kunagine Sakslaste võitluskoht, mistõttu on seal märkimisväärselt kaevikuid. Seal asub ka Piusa külastuskeskus, kust saime giidiga külastuse Piusa koobaste suudmesse. Need koopad pole aga niisama ligipääsetavad, kuna neis elutseb ligikaudu 12 eri liiki nahkhiiri ja ka nende üleüldine arvukus ulatub üpris suurte numbriteni.
Esimese päeva õhtul jõudsime Meenikunno rabasse. Jõudsime küll planeeritud ajast hiljem, nii et õues oli juba pime, kuid see ei heidutanud meid. Olles natuke kõndinud, jõudsime metsaonni ja vaatetornini, kust saime üles ronida. Üleval avanes vaade rabale ja eemal olevatele asulatuledele. Vaated vaadatud, seadsime sammud matkarajale, plaan oli kõndida kuni Suure Suujärveni. Tee peal kõndisime ka veidikest aega pimedas. Hoolimata sellest, ei astutud väga tihti teelt kõrvale. Jõudsime järveni ning kuna jää oli peal, mida muud teha kui seda murda. Siis kõndisime tagasi ning alustasime rännakut ööbimiskohta.
Majutuskoht oli väga äge. Majas sees olid kõik võimalused olemas: sai pesta, saunas olla, elekter oli majas sees olemas ja sai rahulikult magada. Koht ise oli väga ilusa koha peal, hommikul avanes ilus vaade järvele. Õues oli suitsuahi, grill ja lõkkeplats, mis nägid väga viisakad välja. Ümbruskond oli ka rahulik, hommikul laulsid linnud. Kindlasti soovitame Kõverjärve RMK maja ka teistele.
27. jaanuaril käisime alguses Värskas. Seal käisime orienteerumisel läbi Värska. Avastasime huvitava linna tutvumisek smõeldud mängu MOBO rakenduse kaudu. Seal on vaja püüda kinni erinevad punktid kindlates asukohtades ja skännida koodid telefoni. Me ei teinud seda lõpuni kuna aega jäi väheks. Siis sõitsime läbi Saatse saapa, mis oli riigi piiri aedadega piiratud, aga ühtegi piirivalvurit me ei näinud. Siis läksime ühte väikesesse külapoodi, kus tuli pärast välja, et kogu ostetud kaup oli oma parim enne tähtaja ületanud. Mulle meeldis see matk väga.
Samal päeval soovisime külastada ja kolme riigi ehk Eesti, Venemaa ja Läti riigi ristumiskohta. Sõit kolme riigi ristumiskohta kestis kusagil tunnikese. Enamik tee oli kruusatee ja seega auklik. Nägime palju maha jäätud hooneid ja põlde, aga kui keerasime suurelt teelt metsa teele, mis pidi viima meid kolme riigi ristumis kivi juurde, oli seal stopp märk. Märgil oli läti keelne kiri, et sisenemine ainult Läti Piirivalve loal ja seal oli ka piirivalve number. Helistasime piirivalvesse ja sealt öeldi, et me peame politsei jaoskonda minema ja läbima tausta kontrolli, et võiksime siseneda piiri alasse. Kuna selleks oleks läinud liiga kaua aega ja hakkas minema juba pimedaks, siis otsustasime sinna mitte minna. Variant oli ka Eesti kaudu minna, kuid siis oleks pidanud matkama päris kaua läbi metsa pimedas. Sellest õppisime seda, et tuleb teha rohkem eeltööd matka planeerides!
Matka viimasel päeval, peale hommikusööki pakkisime asjad ja hakkasime Nopri talu poole sõitma. Sinna jõudes külastasime kõigepealt talupoodi. Pood ei olnud küll suur, aga selle eest head ja maitsvat kaupa oli seal küllaga. Igaüks sai valida ja osta omale meelepärast, nt nagu Eesti puhtamat piima. Poe omanikud usaldavad väga inimesi, mis on tegelikult ju tore. Nimelt pole poes müüjat. Kaup on külmkappides, valid omale toote ja maksad makseterminalis. Poest lahkudes olid kõigil kotid häid asju täis. Käisime ka õues ringi, kus nägime tehnikat, lehmalautasid ja lehmi. Peale Noprit võtsime suuna Hinni kanjonisse. Mulle meeldis Nopri talu ja teinegi kord külastan seda veel.
Veel jõudsime külastada Vastseliina linnust ja Meremäe vaatetorni.
Kokkuvõtte autorid: Krettel, Egert, Jakob, Jens, Kennet, Rait ja Aile.
Pildi autor Aile Jaansalu
Aile Jaansalu
Pärnu-Jaagupi Põhikooli
haridustehnoloog ja õpetaja
Jaanuari kuu viimastel päevadel toimus loodus- ja matkaringi matk Põlvamaal ja Võrumaal. Matkal osalesid 8. klassi õpilased koos õpetaja Ailega.
Esimese kohana külastasime Piusa koopaid. Piusa koopad olid ühed üpris huvitavad vaatamisväärsused ja pluss, meil oli ka võimalus sisse kiigata. Piusa on üleüldiselt ka väga huvitav koht oma ajaloo ja looduse pärast. Nimelt on Piusa ise vana liivakaevandus koht, kust sai üht parimat klaasi valmistamise liiva. Piusa on ise ka kunagine Sakslaste võitluskoht, mistõttu on seal märkimisväärselt kaevikuid. Seal asub ka Piusa külastuskeskus, kust saime giidiga külastuse Piusa koobaste suudmesse. Need koopad pole aga niisama ligipääsetavad, kuna neis elutseb ligikaudu 12 eri liiki nahkhiiri ja ka nende üleüldine arvukus ulatub üpris suurte numbriteni.
Esimese päeva õhtul jõudsime Meenikunno rabasse. Jõudsime küll planeeritud ajast hiljem, nii et õues oli juba pime, kuid see ei heidutanud meid. Olles natuke kõndinud, jõudsime metsaonni ja vaatetornini, kust saime üles ronida. Üleval avanes vaade rabale ja eemal olevatele asulatuledele. Vaated vaadatud, seadsime sammud matkarajale, plaan oli kõndida kuni Suure Suujärveni. Tee peal kõndisime ka veidikest aega pimedas. Hoolimata sellest, ei astutud väga tihti teelt kõrvale. Jõudsime järveni ning kuna jää oli peal, mida muud teha kui seda murda. Siis kõndisime tagasi ning alustasime rännakut ööbimiskohta.
Majutuskoht oli väga äge. Majas sees olid kõik võimalused olemas: sai pesta, saunas olla, elekter oli majas sees olemas ja sai rahulikult magada. Koht ise oli väga ilusa koha peal, hommikul avanes ilus vaade järvele. Õues oli suitsuahi, grill ja lõkkeplats, mis nägid väga viisakad välja. Ümbruskond oli ka rahulik, hommikul laulsid linnud. Kindlasti soovitame Kõverjärve RMK maja ka teistele.
27. jaanuaril käisime alguses Värskas. Seal käisime orienteerumisel läbi Värska. Avastasime huvitava linna tutvumisek smõeldud mängu MOBO rakenduse kaudu. Seal on vaja püüda kinni erinevad punktid kindlates asukohtades ja skännida koodid telefoni. Me ei teinud seda lõpuni kuna aega jäi väheks. Siis sõitsime läbi Saatse saapa, mis oli riigi piiri aedadega piiratud, aga ühtegi piirivalvurit me ei näinud. Siis läksime ühte väikesesse külapoodi, kus tuli pärast välja, et kogu ostetud kaup oli oma parim enne tähtaja ületanud. Mulle meeldis see matk väga.
Samal päeval soovisime külastada ja kolme riigi ehk Eesti, Venemaa ja Läti riigi ristumiskohta. Sõit kolme riigi ristumiskohta kestis kusagil tunnikese. Enamik tee oli kruusatee ja seega auklik. Nägime palju maha jäätud hooneid ja põlde, aga kui keerasime suurelt teelt metsa teele, mis pidi viima meid kolme riigi ristumis kivi juurde, oli seal stopp märk. Märgil oli läti keelne kiri, et sisenemine ainult Läti Piirivalve loal ja seal oli ka piirivalve number. Helistasime piirivalvesse ja sealt öeldi, et me peame politsei jaoskonda minema ja läbima tausta kontrolli, et võiksime siseneda piiri alasse. Kuna selleks oleks läinud liiga kaua aega ja hakkas minema juba pimedaks, siis otsustasime sinna mitte minna. Variant oli ka Eesti kaudu minna, kuid siis oleks pidanud matkama päris kaua läbi metsa pimedas. Sellest õppisime seda, et tuleb teha rohkem eeltööd matka planeerides!
Matka viimasel päeval, peale hommikusööki pakkisime asjad ja hakkasime Nopri talu poole sõitma. Sinna jõudes külastasime kõigepealt talupoodi. Pood ei olnud küll suur, aga selle eest head ja maitsvat kaupa oli seal küllaga. Igaüks sai valida ja osta omale meelepärast, nt nagu Eesti puhtamat piima. Poe omanikud usaldavad väga inimesi, mis on tegelikult ju tore. Nimelt pole poes müüjat. Kaup on külmkappides, valid omale toote ja maksad makseterminalis. Poest lahkudes olid kõigil kotid häid asju täis. Käisime ka õues ringi, kus nägime tehnikat, lehmalautasid ja lehmi. Peale Noprit võtsime suuna Hinni kanjonisse. Mulle meeldis Nopri talu ja teinegi kord külastan seda veel.
Veel jõudsime külastada Vastseliina linnust ja Meremäe vaatetorni.
Kokkuvõtte autorid: Krettel, Egert, Jakob, Jens, Kennet, Rait ja Aile.
Pildi autor Aile Jaansalu
Aile Jaansalu
Pärnu-Jaagupi Põhikooli
haridustehnoloog ja õpetaja
