Tugispetsialistid
Sotsiaalpedagoog Anett Mölder (töösuhe ajutiselt peatatud)
Sotsiaalpedagoog analüüsib vaatluste ja vestluse põhjal abi vajava õppija ning võrgustikuliikmetega (õpetajad, lapsevanemad, vajadusel teised tugispetsialistid, lastekaitsetöötaja, perearst jt) õpilase toimetulekut, seda takistavaid ja toetavaid tegureid. Sotsiaalpedagoog hindab lapse kaasatust ja sotsiaalset staatust rühmas/klassis, kasutades sotsiomeetrilisi meetodeid. Õppija sotsiaalset tervist, sh sotsiaalseid oskusi, hindab ta vaatluste, vestluste, testide ja küsimustikega.
Logopeed Diana Veeris
Logopeed selgitab välja kõne- ja keelepuudega, sh suulise ja kirjaliku kõne probleemidega lapsed, hinnates kommunikatsioonivõimet (suhtlus- ja kõnemõistmisoskused, hääldus, hääl, sõnavara, kõne sujuvus, grammatiliste vormide ja lausemallide kasutamise oskus, tekstiloome, lugemis- ja kirjutamisoskus) ning vajadusel neelamisfunktsiooni.
Mänguterapeut Katrin Hildunen-Alvela
Mänguteraapia aitab lapsel õppida ennast austama, enesekontrolli, oma tundeid aktsepteerima ja neid vastutustundlikult väljendama. Lapsed õpivad võtma vastutust ning probleemidega silmitsi seistes olema loovad.
Mänguterapeut kasutab terapeutilisi suhtlemisoskusi ja palju erinevaid mängulisust ja loovust soodustavaid vahendeid: liiv, väikesed kujukesed, savi, käpiknukud, joonistamis- ja maalimisvahendid, kostüümid, metafoorkaardid, muusika. Tegevusteks on lugude jutustamine, loov visualiseerimine, liikumine, rollimängud, jne. Nende kaudu aitab mänguterapeut lastel väljendada oma tundeid, soove, vajadusi ja mõtteid. Laps ei pea enda väljendamiseks õigeid sõnu otsima või kellegi hukkamõistu kartma.
Eripedagoog Külliki Kruusmann (töösuhe ajutiselt peatatud)
Eripedagoog hindab õppija arengutaseme vastavust tema vanusele ja eripärade ulatust tunnetustegevuses (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu), õpioskustes (keskendumine, töövõime, abi vastuvõtmine jmt), sotsiaalsetes oskustes (suhtlemis- ja koostööoskused, eneseregulatsioon) ja kommunikatsioonis. Eripedagoog lähtub hindamisel ühelt poolt õppekava nõuetest ja teiselt poolt õppija lähtetasemest. Hindamise käigus teeb ta kindlaks, millisel raskusastmel õpetamine, vahendid ja õpitingimused õppijale sobivad.
Sotsiaalpedagoog Anett Mölder (töösuhe ajutiselt peatatud)
Sotsiaalpedagoog analüüsib vaatluste ja vestluse põhjal abi vajava õppija ning võrgustikuliikmetega (õpetajad, lapsevanemad, vajadusel teised tugispetsialistid, lastekaitsetöötaja, perearst jt) õpilase toimetulekut, seda takistavaid ja toetavaid tegureid. Sotsiaalpedagoog hindab lapse kaasatust ja sotsiaalset staatust rühmas/klassis, kasutades sotsiomeetrilisi meetodeid. Õppija sotsiaalset tervist, sh sotsiaalseid oskusi, hindab ta vaatluste, vestluste, testide ja küsimustikega.
Logopeed Diana Veeris
Logopeed selgitab välja kõne- ja keelepuudega, sh suulise ja kirjaliku kõne probleemidega lapsed, hinnates kommunikatsioonivõimet (suhtlus- ja kõnemõistmisoskused, hääldus, hääl, sõnavara, kõne sujuvus, grammatiliste vormide ja lausemallide kasutamise oskus, tekstiloome, lugemis- ja kirjutamisoskus) ning vajadusel neelamisfunktsiooni.
Mänguterapeut Katrin Hildunen-Alvela
Mänguteraapia aitab lapsel õppida ennast austama, enesekontrolli, oma tundeid aktsepteerima ja neid vastutustundlikult väljendama. Lapsed õpivad võtma vastutust ning probleemidega silmitsi seistes olema loovad.
Mänguterapeut kasutab terapeutilisi suhtlemisoskusi ja palju erinevaid mängulisust ja loovust soodustavaid vahendeid: liiv, väikesed kujukesed, savi, käpiknukud, joonistamis- ja maalimisvahendid, kostüümid, metafoorkaardid, muusika. Tegevusteks on lugude jutustamine, loov visualiseerimine, liikumine, rollimängud, jne. Nende kaudu aitab mänguterapeut lastel väljendada oma tundeid, soove, vajadusi ja mõtteid. Laps ei pea enda väljendamiseks õigeid sõnu otsima või kellegi hukkamõistu kartma.
Eripedagoog Külliki Kruusmann (töösuhe ajutiselt peatatud)
Eripedagoog hindab õppija arengutaseme vastavust tema vanusele ja eripärade ulatust tunnetustegevuses (taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu), õpioskustes (keskendumine, töövõime, abi vastuvõtmine jmt), sotsiaalsetes oskustes (suhtlemis- ja koostööoskused, eneseregulatsioon) ja kommunikatsioonis. Eripedagoog lähtub hindamisel ühelt poolt õppekava nõuetest ja teiselt poolt õppija lähtetasemest. Hindamise käigus teeb ta kindlaks, millisel raskusastmel õpetamine, vahendid ja õpitingimused õppijale sobivad.